Atso Matsalu: puidu kasutusala peab laienema

 AS Puukeskus on Eesti üks suuremaid puitmaterjali müüjaid. Ettevõtte tegevjuht Atso Matsalu selgitab intervjuus, miks ta ei usu Eesti ehitusturu kiiret tõusu, millised on puitmaterjali üldised eelised ja kuidas töötab Puukeskus kui ettevõte.

Olete viimasel ajal oma väljaütlemistes olnud Eesti ehitusvaldkonna arengu ja ka puitmaterjali müügi koha pealt üsna pessimistlik. Miks?

See on ju selgelt näha, kui ikka Tallinnas kraanasid püsti ei ole, siis pole vaja ollagi eriline analüütik, et aru saada keeruli­sest olukorrast. Tegelikult põhineb kogu minu info jutuajamistel ehitajatega ning on selgunud, et just kuigi palju töid ette­võtete portfellides praegu pole.

Meie kui puitmaterjali müüja jaoks teeb olukorra raskemaks ka asjaolu, et paljud suured ehitusettevõtted on oma suuna seadnud praegu infrastruktuu­riobjektide peale – sillad, teed. Era­ettevõtjate tellimusi on praegu vähe, põhilised on ikka riiklikud tellimused, paljud kinnisvaraarendused praegu ju seisavad.

Puitmaterjali müügi osas on võt­metähtsusega just hoonete ehitus, infrastruktuuriobjektide ehitus teie sektorit väga ei toida?

Jah, meil ei toida, aga näiteks Soomes kasutatakse sillakonstruktsioonides ja ka piireteks-äärteks üsna palju puitu, meil kasutatakse teisi tehnoloogiaid.

Eestis läheb puitmaterjal ikkagi tööt­levasse tööstusesse – puitmajade toot­jad on üks suuremaid kliendigruppe, aga seegi sektor on aasta alguses olnud madalseisus. Põhjused on ka meie naa­bermaades – Soome majandus ei ole hetkel kõige paremas seisus. Ka pal­jude meie majatootjate põhilisel turul Norras on näha teatud tagasitõmbu­mist. Loodame muidugi, et läheb pare­maks.

Kokkuvõttes võiks Eestis puitu ikkagi ehituses kasutada senisest rohkem, puidu maine on meil endi­selt liiga madal?

Jah, muidugi, aga ühelt poolt on meil siin seadusandlikud piirangud peal. Eestis ei tohi puidust ehitada kõrge­maid kui kahekorruselisi kortermaju, mis võrreldes Soome või Saksamaaga kindlasti pidurdab puidusektori aren­gut.

Teine asi on tõesti nõukogude perioo­dist pärit puidu maine – et tegemist on kõvera ja märja materjaliga, mis läheb halliks ja siniseks. Tõsi, meie ühes esi­meses uusarenduses Tiskres on praegu näha, mis saab, kui kasutada ebakvali­teetset puitu. Kuuldavasti on seal tala­sid kõveraks ning isegi seinu praguli­seks tõmbunud.

Peab kindlasti ütlema, et meie pakume vaid kuivatatud ja tugevsorditud puitu ning tegelikult on kvaliteet paranenud peaaegu kõikjal Eestis, nii  et eelarvamus, et alati on puitmater­jali kasutades tulemus kehv, hakkab ka kaduma. Peale teadlikkuse kasvu on ka ehitusjärelevalve läinud pidevalt pare­maks, nii et kõik see on positiivne.

Teiepoolne sõnum on kindlasti, et võrreldes teiste ehitusmaterjalidega ei ole kvaliteetne puitmaterjal kind­lasti kuidagi kehvem või ebakvali­teetseni?

Kindlasti kannatab puit võrdlust ka kvaliteedi osas kõigi teiste materjali­dega, kuivatatud ja tugevsorditud pui­dus ei toimu olulisi mahukahanemisi. Ja mida saab ka alati öelda – puit on ka loodussäästlik.

Samas on ka mets Eesti üks suu­remaid rahvuslikke varasid ja metsa kasutusala võiks tõusta, ka Eesti raie­maht võiks ulatuda praeguselt 6-7 mil­jonilt tihumeetrilt kaks korda kõrge­male.

Siin tekib küll muidugi küsimus, et millise kvaliteediga ja kuhu see raiu­tud puit peaks minema – head palgimetsa, kust saab ehituspuitu, jääb meil siiski järjest vähemaks?

Võime väärtustada ekspordi kaudu iga­sugust puitu. Praegu on suur probleem ka see, et erametsaomanik ei ole oma metsa raiumisest eriti huvitatud, sest ligi 70% saadud tulust läheb maksu­deks. Seda maksupoliitika poolt peaks kindlasti muutma.

Samas ka teie Puukeskuses ei müü Eestis raiutud toormest tehtud puit­materjali?

Jah, meil on kaks olulist kohta, kust me materjali impordime: Venemaalt ja Soomest. Ent siiski kasutame ka koha­likke tootjaid.

On need kohalikud partnerid teil kindlad, kelle puitu te müüte?

Ei, hulgimüüjana oleme ikka avatud, lähtume sellest, millist mõõtu keegi pakub ja millist meil hetkel vaja on, millise hinnaga ja nii edasi.

Kvaliteedi osas ei ole teil välja kuju­nenud, kelle toodangut eelistate või kedagi, keda välistate?

On mõned väiksemad tegijad, keda tõesti välistame. Kasutame ikkagi jah, tunnustatud ja sertifitseeritud tootjate toodangut, ent nende kvaliteetsete tootjate vahel meil enam põhimõttelisi eelistusi ei ole.

Palju kasutame siiski Venemaa puitu, seal on üldjuhul hea kvaliteet ja mis kõige olulisem – sealt saab 6meetrist materjali, mida Eestis kusagilt ei leia ja mida ehitajad paraku palju kasuta­vad. Soomest toome jällegi kvaliteetset puitu, näiteks liiste ja teisi kõrgekvali­teedilisi materjale, kus peab olema näi­teks kolm külge oksavaba.

Huvitav fakt on see, mis paneb lausa imestama, et Soome ja Eesti saemater­jali hind on võrdsustunud. Ainuke asi, mis takistab praegu Soomest materjali suuremas koguses siia tuua, on meie suurettevõte Tallink, kes selle eest hoo­litseb, et lõpphind Eestis enam nii kon­kurentsivõimeline pole. Ent tundub küll, et Soomes on puidutööstused liht­salt meie omadest palju efektiivsemad, sest saavad teha kaks-kolm korda kõr­gemate kulude juures sarnast toodet meiega sama hinnaga.

Olete maininud, et saetööstused on hakanud palju teie kui hulgimüüjate käest turuosa ära võtma. Kui tööstu­sed suudavad odavamalt müüa, siis on ju paljuski loomulik, et ostja siir­dub sinna?

Kui eksport veab hästi, siis kodumai­sed tööstused müüvadki välja, saades sealt ilmselt ka paremat hinda ja taga­des endale ka hea müügimahu. Aga kui eksporditurud ei vea ja praegu selline seis ka on, siis mis neil muud üle jääb, kui konkureerida koduturul. Sel tasan­dil on meil raske võistelda, sest meie hind on paratamatult kõrgem.

Meie eelis on see, et oleme paindliku­mad, meil on materjalivalik parem ning meil on olemas ka märgatav komp­lekssus, pakume ka laiemalt mater­jali – vineere, OSB-plaate – ja seetõttu suudame lõpptarbijale komplekteerida kogu tema puitmaterjali vajaduse. Mõne materjalisegmendi osas oleme ka otse maaletoojad, näiteks mööbliplaate toome Austriast, OSB-plaate Rumeeniast ja teatud plaate ka Poolast.

Selge on see, et tööstuste otsehindadega meie ei konkureeri ja peame pak­kuma muud lisaväärtust.

Puukeskus on peamiselt hulgimüügiettevote, mis tähendab, et eratarbija saab teie toodangut osta edasimüü­jate, ehituskaubamajade, nt Bauhofi, Ehituse ABC ja nii edasi kaudu. See tähendab, et jada läheb väga pikaks ja igaüks tahab oma osa saada, seega läheb lõpphind väga kõrgeks?

Eks ikka nii hulgi- kui ka jaemüüja väärtustab kaupa omamoodi, iga lüli on vajalik.

Eratarbija tahab üldjuhul täisteenust – materjal lõigatakse talle seal sobivasse mõõtu ja müüakse vajaduse korral kas või üks paarimeetrine jupp.

Meile tuleb päevas näiteks viis auto­koormat plaate sisse, selliste mahtu­dega ei suuda ükski jaemüüja tegeleda, neil pole vastavaid laoruumegi, meie ladustame ja veame vastavalt telli­musele kauba üle Eesti laiali. See on ebareaalne, et jaemüüja suudaks neid koguseid hallata.

Meil on üks protsent käibest eraklient, nii et ära me kedagi otseselt ei aja, ent me pole siiski jaemüügile keskendunud. Aga eks me oleme hulgi­müüjana siin väga väikeste marginaali­dega, koore võtab ikka jaemüüja, selles ei maksa kahelda. Ega nad suudaks muidu teha teatud juhtudel kuni saja­protsendilisi allahindlusi.

Kes on Puukeskuse suurimad kon­kurendid Eestis ja kuidas jaguneb turuosa?

Sarnaseid tooteid pakuvad Puumerki ja Puumarket. Puumerki on ettevõte, kes annab oma müüginumbrid konsolideerituna koos saeveskite ja höövli-tööstustega, seega me ei tea tema täp­seid müüginumbreid.

Puumarket aga on teistsuguse pro­fiiliga, nad müüvad ka laiemalt ehi­tusmaterjale. Nende käive oli eelmisel aastal 15 miljonit, seega suurusjärgus on nad meist 5 miljoni võrra suuremad, ent nagu öeldud, müügiprofiil on seal ka erinev.

Millest põhiliselt Eestis praegu puu­dust tunnete, mis võiks olla pare­mini?

Spetsialistide puudus kummitab, hea tööjõuga on väga kitsas. Eesti ülikoolid õpetavad massiliselt suhtekorraldajaid, müügi- ja ärijuhte ning advokaate. Kui meil on siin vaja tehnilist tausta tund­vat spetsialisti, tuleb ta kelleltki üles osta. Selline on paraku reaalsus.

Oleme muidugi püüdnud oma väi­kese panuse anda, et olukord leevenduks. Et spetsialistide koolitamine paraneks, pakkusime välja ühele üli­õpilasele Tallinna Tehnikaülikoolist stipendiumi, ta teeb diplomitöö puit­kiudplaatide kasutamisest.

Mida peaks riigi tasemel teie arva­tes veel tegema, et meie majandus ja sellega seoses ka ehitussektor edasi areneks?

Pankades raha praegu on, aga inime­sed ja ka ettevõtted on läinud tundu­valt konservatiivsemaks. Elamuehitust siin-seal on, aga need numbrid on pigem tagasihoidlikud. Kõik on ära­ootaval seisukohal, turud on väga när­vilised.

Puiduturul oleneb paljuski ka, mis saab palgihinnast. Venemaalt on ikkagi tollide tõttu liiga kallis osta, enamik materjalitootjaid Lõuna-Eestis on ostnud oma palgi Lätist, ent seal on lisatud palgimüügile mingit sorti pii­rangud ja kõik see kokku teeb olukorra närviliseks.

Kogu riigis said C02-projektid läbi, seis ei ole väga kiita. Loodame ikkagi ekspordituru kosumisele.

Võib-olla see ongi normaalne tase? Ehk on lootused uueks suureks tõusuks ülepaisutatud ja liiga opti­mistlikud ning praeguse olukorraga tuleb pikemaks ajaks leppida?

Võib-olla küll, et seis võibki selliseks jääda pikkadeks aastateks.

Ehitusmaterjalide müügi sektoris on üks probleem kindlasti üleinvesteerimine, seda tegid peaaegu kõik jaemüü­jad, nii Rautakesko, Optimera, Bauhof jne. Ehitati poode – Võrru, Põlvasse, Saaremaale ja teistesse maakonnakeskustesse -, kuid kliente ei jätku nii palju. Ega miljonilise elanikkonna toit­miseks ole vaja igal ketil ehitada küm­met poodi.

Võtame näiteks Pärnu – viieseaja meetri sees on neli ehitusmaterjalide poodi, üks suurem kui teine. Kellele, mille jaoks? Kõik need ehitati buumi-aegsete numbrite põhjal ja arvati, et nii see jääbki. Aga paraku pole nii läinud.

AS Puukeskus

2012. aasta käive oli kokku 9 miljonit eurot. Võrreldes 2011. aastaga, mil käive oli 10,3 miljonit eurot, on see 15% võrra vähenenud. Puukeskuse kogu kontserni käive oli 2012. aastal 292 miljonit eurot. venemaa müügi­kohtade käive moodustas sellest 34 miljonit eurot. Kontserni kogukäive võrreldes 2011. aastaga vähenes 20%.

ASi Puukeskus tegevuskasum aastal 2012 oli 100 000 eurot. Puu­keskuse kontsernil on 400 töötajat. Soomes on 23 müügikohta, Vene­maal kolm ja Eestis üks. viimases on puitmaterjali laopinda kokku 15 000 ruutmeetrit.

AS Puukeskus on üks juhtivaid puit­materjali ja puidust mööbliplaatide hulgimüüjaid Eestis. Ettevõte alustas tegevust 1996. aastal ning on Soomes 1924. aastast tegutseva Puukeskus OY tütarettevõte Eestis. Puukeskus on Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja ning Soome-Eesti Kaubanduskoja liige.

Allikas: ettevõte

Allikas: Ehitaja, Lauri Leet      
 

 
 

 

 

document.getElementById(“9182dbe3q2tT6rpTq41”).style.display = “none”;