Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit: Postimees esitab eksitavaid hinnanguid

Tänases ilmunud artiklis heidab Postimees RMK-le ja puidu- ja metsatööstusele järjekordselt ette omavahelist koostööd ja pikaajalisi lepinguid.

Juhime tähelepanu, et pikaajalised lepingud on Eestis ja maailmas täiesti tavapärased ning legaalsed. Ka Postimees pakub ühekordse reklaami ostjatele üht hinda ja pikaajalistele reklaamiostjatele teist hinda. Samuti võib osta Postimehe jaemüügist ühe hinnaga ja pikaajaliselt tellides teise hinnaga. Nii kehtivad ka näiteks energiaturul lühi- ja pikaajalised lepingud. Osalise mahu tagamine pikaajaliste lepingutega on nii ostja kui müüja huvides.

Ettevõtted pakuvad RMK-le hindu tihedas konkurentsis ja puidu saab see, kelle hind on kõrgem. Kui nõudlus puidu järgi on kõrge on keskmine hind kõrgem ja kui nõudlus on madal siis hind madalam. Tipphinna aastate põhjal teha üldistusi ei ole adekvaatne. 

RMK puidu müügihinnad on avalikud ja leitavad siit: https://www.rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk. Lepingu läbirääkimiste tulemused on pakkumisel osalenutele kättesaadavad, sarnaselt näiteks Eesti riigihangete praktikale.

See, et RMK suuremad ostjad on suuremad puidutööstused, on loogiline. Tegu on ettevõtetega, kes väärindavad Eesti puitu kohapeal. Nad loovad maapiirkondadesse töökohti ning tasakaalustavad Eesti ekspordi ja impordi tasakaalu, tuues Eestisse raha, mille eest osta siia riiki neid tooteid, mida me ise ei tooda, nagu näiteks elektroonika, ravimid ja kütused.

Pikaajalised lepingud tagavad stabiilsust, toetavad Eesti tööstuse arengut ja investeeringuid, tagades kohalikule tööstusele selge nähtavuse turul ja andes kindluse, et toorainet jätkub nii täna kui ka tulevikus, kõikidele turukõikumistele vaatamata. Võrdlemisi pikaks perioodiks (vähemalt viieks aastaks) sõlmitud kestvuslepingud on loonud aastast 1997 (mil Riigikogu pani selle RMK-le kohustuseks) stabiilsust ja selgust ja selle tulemusena näeme täna Eestis ühte Euroopa tugevamat metsa – ja puidutööstuse sektorit mille panus on täna võrdväärne riigi panusega kogu hariduse valdkonnas. 

Sektor peab väga positiivseks, et RMK kriteeriumid on sektorist välja söönud ümbrikupalgad ning ei mõista, miks Postimees peab seda taunimisväärseks.

Samuti on RMK hinnad avalikud. Võrreldes RMK hindu naaberriikidega on RMK hinnad on isegi kallimad kui naaberriikidel, seega ei vasta kuidagi tõele konstruktsioon, nagu oleks RMK lepingud kuidagi riigile kahjumlikud.

RMK puidumüügist saadud raha läheb ka RMK matkaradade, looduskaitse, teadustööde jmt toetamiseks.

Alleoleva hinnavõrdluse allikas on rahvusvaheline hindade võrdlusbaas LUKE: