Eesti Energia avas teisipäeval Eesti esimese koostootmisjaama, mis kasutab kütusena segaolmejäätmeld. 105 miljonit eurot maksnud jäätmeenergiaplokk toodab lisaks elektrile ka soojust Tallinna ja Maardu elanikele.
Äripäeva andmeil muundatakse Irus elektriks ja soojuseks ligi 85% jäätmetes sisalduvast energiast. Jaama soojuse tootmise võimsus on 50 MW ning elektritootmise võimsus 17 MW. Jäätmeplokis kasutuses olev tehnoloogia sobib mitmesugust liiki jäätmete põletamiseks ning ei vaja segaolmejäätmete põletamiseelset sorteerimist, purustamist ega sõelumist.
Jäätmeplokk ei konkureeri koduse prügi sorteerimise ja lngiti kogumisega, sest tegemist on eelkõige prügilatesse ladestamise alternatiiviga. Eestis jääb aastas sorteerimisest üle ligi 300 000 tonni segaolmejäätmeid, millest jäätmeplokk suudab taaskasutada umbes 220 000 tonni.
Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive andmeil on Iru jäätmeenergiaplokk Baltimaades esimene segaolmeprügil töötav elektri ja soojuse tootmisüksus.
Teise jaama jaoks rohkem jäätmeid pole
Eesti Maaülikooli metsandus-ja maaehitusosakonna dotsendi Mait Kriipsalu väitel Eestis teise samasuguse jaama jaoks rohkem jäätmeid polegi. «Arvata on, et sellegi jaoks jääb veel jäätmetest puudu, sest põletustehas tuleb kaunikesti suur ja kuna me ise just soovime, et jäätmeid võetaks taaskasutusele muul moel, näiteks materjalidena, siis selle võrra on ju vähem põletada. Iseenesest suudaks põletustehas ära põletada kõik Tallinna jäätmed.»
Jäätmete kokkuvedamist mujalt Eestist on Kriipsalu teada kaalutud. «Ma arvan, et varem või hiljem see tuleb niikuinii. Samas kaasneb nende rongiga veoga peale- ja mahalaadimine, mis võib olla liiga kallis.»
Hakkpuidu põletamine Iru tehases ei ole dotsendi sõnutsi ratsionaalne sealse spetsiifika tõttu. «Hakkpuidu põletamiseks ei ole nii peeneid seadmeid, puhastusseadmeid jms vaja,» tõdes ta.
Prügilate üleskaevamine toorme saamiseks on Kriipsalu äratundmisel aja küsimus, sest kogu Euroopas ehitatakse prügipõletustehaseid üha juurde. «Ja kõik nad arvestavad, et
kui mulle ei jätku (jäätmetest – M.M), siis toon naabermaadest. Jäätmete riikidevaheline vedu on juba praegu üsna levinud. Aga kui kõigil saavad oma põletustehased valmis, siis ei jätku kellelegi. Siis on üks kindel võimalus, kus neid saada – prügilad.»
Liigiti kokku kogutuga jäätmetega juba osatakse õppejõu sõnul üht-teist peale hakata. «Vastav taristu on päris korralik. Kui materjal on liigiti kogutud ja sellel on hind, siis prügila on viimane koht, kuhu see viiakse.»
Küsimusele, kas jäätmete eest võib varsti juba raha küsida, kostis Kriipsalu: «See on väga peen teema. Põhimõtteliselt saabub ka see aeg. Aga jäätmed, mille eest raha küsida, peavad olema ka seda väärt. Näiteks vanaraua ja paberiga pole probleemi – see läheb taaskasutusse. Kindlasti on lähemal see aeg, mil tasuta saab ära anda teatud jäätmeid. Kindlasti ei kehti see esialgu veel kodutarbijatele, kus kõik jäätmed on läbisegi. Kas või vanaplast läks mõne aasta eest prügilasse, praegu aga koguvad firmad ise selle kokku ning kui see on puhas, läheb müüki. Kui plast ei ole puhas, läheb see energiaks.»
Jäätmeploki elektritoodang vastab Paide linna ja selle lähiümbruse elektritarbimisele
Täisvõimsusel töötades põletab Iru jäätmeplokk tunnis keskmiselt 27,5 tonni segaolmejäätmeid. Selline kogus jäätmeid tekib aastaga umbes 70 keskmises Eesti kodus. Keskmiselt külastab jäätmeplokki ligi 80 prügiautot päevas.
Iru jäätmeploki elektritoodang vastab umbes Paide linna ja selle lähiümbruse elektritarbimisele. Iru jäätmeploki osakaal piirkonna soojusturul saab olema u 20%.
Allikas: www.aripaev.ee