Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) tutvustas värsket Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoriuuringut, mis pakub välja kolme edasiminekuteed.
“Uuringu siht oli hinnata sektori tegevusi analüüsides selle konkurentsivõimet ja selgitada välja edutegurid, et osata strateegilisel tasandil kitsaskohti leevendada ja tugevusi võimendada,” märgib EAS uuringust rääkides. Tööd oli vaja ka selleks, et EAS oma tegutsemist paremini planeerida saaks.
Üldiselt on seis hea
Uuringu põhijäreldus oli, et üldiselt on Eesti metsa- ja puidusektor heas seisus. Näiteks puitmajade ekspordi mahu alusel on Eesti Euroopas neljandal ja maailmas üheksandal kohal. Alles hiljuti kõlas uudis, et metsa- ja puidutööstuse sektor kasvatas ainuüksi tänavu esimese kvartaliga lisandväärtust 12,4%. Kasvanud on eeskätt toodangu müügimahud.
Ent võrreldes sektorit näiteks Põhjamaadega, nenditakse mahajäämust konkurentsis ja selle olukorra muutmiseks oleks vaja ette võtta konkreetseid samme.
Et otsustajatel oleks lihtsam, on uuringu tegijad välja pakkunud kolm võimalikku arengustsenaariumi koos sisulise hinnanguga. Kõik kolm on “rohelised” ehk seotud keskkonnasäästlikkusega.
Üks tulevikutee oleks rohe-majanduse võidukäik, kus klaster kujuneb kiire tehnoloogilise arengu ja mõjusa rohemajanduspoliitika toel majandusarengu mootoriks. See eeldaks väga head ühismeelt, mõistmist ja konkreetseid tegusid ka poliitikute poolel.
Teine tee on ressursimahukas areng, kus klaster muutub küll tunduvalt tehnoloogiamahukamaks, kuid poliitikud ja ärikeskkonna tingimuste seadjad kaasa ei tule.
Kolmas stsenaarium kirjeldab n-ö ökoküla, kus Eesti poliitika ja ärikeskkond küll soosivad rohe-majanduse arengut, kuid klastri enda tehnoloogilises arengus suuri edusamme ei tehta.
Rohkem ühist tulevikuvaadet
Uuringust selgub, et ettevõtete tootlikkuse ja kasumlikkuse suurendamisel on tähtsaim kaasajastada oma strateegiaid ja ärimu-deleid. Tööst järeldub ka, et Eesti metsa- ja puidutööstussektor on jõudnud arengufaasi, kus poliitikate, strateegiate, valdkonnapoliitikate ja riigi tegevuse kooskõla on tähtsam kui riigi pakutavad üksikud stiimulid rahatoetustena.
Töös on rõhutatud ettevõtjate ja riigi (poliitikute) parema koostöö vajadust, näiteks on soovitatud koostada tulevikku minekuks ühtne tegevuskava. Otsesõnul on üteldud, et tuleviku nimel tuleb poliitikuil ja äritingimuste kehtestajail endale valdkond paremini selgeks teha, et hoomata süsteemi ja teha õigemaid otsuseid.
Uuringu tellis EAS Euroopa Sotsiaalfondi raha abil ja tegija oli Balti Uuringute Instituut. Kes uuringuga tutvuda jõudnud, on seda juba ka nimetanud “ometi kord üheks tõsiseltvõetavaks tööks”.
Uuring on täismahus leitav internetist aadressil www.eas.ee/ et/eas/uuringud/ettevotlus.
Allikas: Maaleht (Metsaleht)