Viimane poolsajand on palkmajade ehituses olnud üsna revolutsiooniline: traditsioonilised ümarpalkmajad on kujunenud moodsateks tarkadeks kodudeks. Avalik ehitus ja eksport on kaks erilist kasvuallikat. Palkmaterjali keskkonnasõbralikkus lisab oma plusse.
Soomes algas palkmajade tööstuslik tootmine 1960-1970. aastatel, kui soomlased kolisid linna tööle, kuid tahtsid looduses aega veeta, kirjutas Good News from Finland.
Sellega kaasnes nõudlus suvilate järele, selgitas Hirsitaloteollisuusi (palkmajade liit) juhtjalo Poijula. 1980. aastatel hakati ehitama ühepereelamuid ja aastasaja alguseks kolisid palkmajad eeslinnadesse.
Puit on hea alternatiiv tavapärastele materjalidele ka avalikes hoonetes, mis maadlevad sisekliimaprobleemidega, nagu liigniiskus, hallitus jne.
Moodsad palkmajad on äärmiselt energiaefektiivsed. Nende ehitusel tekkivatest jäätmetest toodetakse nii sooja kui ka elektrit. “Sellega teised materjalid ei võistle,” kiitis Poijula.
Kontiotuote Oy sai äsja valmis uue majade kollektsiooni, mis on arhitektuuri viimane sõna. Modernsed palkhooned on nutikad. Nimelt lisab Talobit Oy majadesse nutikodulahendused ja energiasäästu kõrval pakutakse uudseid turvasüsteeme.
Uue kontseptsiooniga majades saavad kasutajad mugavalt muuta valgustuse, meelelahutus- ja koduautomaatikaseadmete ning veekasutuse parameetreid.
Poijula usub, et nõudlus palkmajade järele vaid kasvab, sest tegu on looduliku ja taastuva materjaliga.
Allikas: Äripäev (Ehitus), Mariliis Pinn