Helsingi lähedale ehitatakse Soome looduse keskust – mais avatav Haltia peaks põhjanaabrite juures olema esimene avalik hoone, mis on ehitatud peamiselt ristkihtliimpuidust. Ühtlasi rõhutakse Haltia keskuse rajamisel energiasäästlikkusele.
“Haltia on omamoodi katseprojekt ärgitamaks puidu kasutamist avalike hoonete ehitamisel,” sõnas Haltia klienditeenindusjuht Tuomas Uola.
“Puidu kasutamine selles vallas muutub lihtsamaks tänu ristkihtliimpuidule (cross laminated timber, CLT) – ehituselemendid on suured ja see teeb protsessi kiiremaks,” lisas ta.
Ristkihtliimpuidu kui ehitusmaterjali kiitmisega ei olnud Uola kitsi – ta tõi välja, et sellest ehitamine on kuluefektiivne ja äärmiselt loodussõbralik.
“CLT tootmiseks kulutatakse umbes kolmandik energiast, mida läheks vaja betooni valmistamiseks. CLT peab kaua vastu, hülgab tuld, tõrjub efektiivselt müra ning seda saab uuesti kasutada, ümber töödelda või loodussõbralikult minema visata,” lausus Uola, kelle sõnul aitab ristkiht-liimpuidu kasutamine võidelda kliima soojenemisega.
“Euroopas on teisigi edukaid projekte, kus ehitusmaterjalina on kasutatud rist-kihtliimpuitu,” lisas ta.
Haltia keskust püütakse rajada viisil, et hoone vajaks kütteks, jahutuseks ja valgustuseks võimalikult vähe energiat. Nii kavatsetakse keskust kütta ja jahutada peaaegu täies ulatuses rohelise energiaga, mida saadakse päikesest, tuulest ja maast.
Õhukonditsioneer peaks oma töös arvesse võtma, kui palju inimesi hoones parasjagu viibib. Mõeldud on ka sellele, kuidas vähendada vee tarbimist hoones – kaasa peaksid aitama automaatsed kraanid ja kuivkäimlad.
Soojus, mida annavad külmikute, köögiriistade ja õhukonditsioneeride mootorid, läheb kasutusse. Kõrvalist abi on maja kütmiseks vaja kõigest 25% ulatuses. Elektrit toodetakse tuuleenergiast.
Haltia katusele istutatakse muru, mis peaks siduma süsihappegaasi, samuti tulevad katusele päikesepaneelid ja veekogumissüsteem.
Puidu kõrval on hoones kasutatud vaske ja kivi. Ka päris ilma betoonita pole läbi saadud – seda läks vaja hoone vundamendi valamiseks.
Mis on mis Haltia ehitamine
Arhitekt: Rainer Mahlamäki
Hoone loomisel sai ta inspiratsiooni Soome rahvuseeposest “Kalevala”. Ehitis sümboliseerib hauduvat parti.
Peatöövõtja: YIT
Nurgakivi pandi 2011. aasta novembris, keskus peaks uksed avama tänavu mais, ehitustööd veel käivad. Ehitusmaterjalina on kasutatud Austrias toodetud ristkihtliimpuidupaneele, soojustus lisati Soomes. Nii Haltia tugikonstruktsioonid kui ka välisfassaad on valmistatud puidust, lisaks on kasutatud vaske ja kive. Hoone vundament on valatud betoonist. Katusele paigaldatakse päikesepaneelid ja veeko-gumissüsteem ning istutatakse muru.
Kolmekorruselise keskuse pindala on 3500 m2. Eeldatavasti külastab keskust 150 000-200 000 inimest aastas.
Loe veebist www.haltia.com
Mis on Haltia looduskeskus?
Helsingi lähistel asuva Haltia looduskeskuse eesmärk on tutvustada Soome loodust ja selle mitmekesisust, ilma et peaks kõik 37 Soome rahvusparki ise läbi sõitma. Haltia looduskeskus asub Nuuksio rahvuspargis Pitkäjärvi kaldal – kiviviske kaugusel Helsingist.
Haltiasse on plaanitud kaks püsinäitust – üks, mis avab Soome looduse laiemalt, ja teine, mis tutvustab nn rohelist vööd ehk Helsingi ümbruse loodusturismivõimalusi. Paar korda aastas vahetub ajutine ekspositsioon.
Peale näitusepindade on keskusesse plaanitud restoran, auditoorium, koosolekuruumid ja õpitoad keskkonnahariduse andmiseks.
Keskuse lähinaabruses asuvad saunad, minna võib ekskursioonile Nuuksio rahvusparki.
Haltia aitab korraldada ekskursioone loodusesse ja laenutab matkamiseks vajalikku varustust.
Ühtlasi saab keskusest nõu, kuidas matkata loodussõbralikult. Tulevikus loodetakse Haltia juurde paigaldada elektriautode laadimisjaam.
Allikas: Äripäev (Ehitus), Liis Kängsepp