Aasta-paariga suunatakse vineeritootmisse 150 miljonit eurot, mis samas suurusjärgus suurima Eestisse tulnud otseinvesteeringuga, kui siia rajati puidumassitehas Estonian Cell.
Võib liialdamata öelda, et Eesti vineeritootmisse paigutatakse jõuliselt kapitali. Või kuidas teisiti nimetada olukorda, kui kõigepealt teatab siinmail juba aastaid tegutsenud soomlaste UPM Kymmene Otepää, et paigutab tootmise laiendamise ja tõhustamise hüvanguks 40 miljonit eurot; siis otsustab lätlaste Latvijas Finieris, et rahastab 2011. aastal pankrotipesast ostetud Kohila Vineeri laiendamisse 60 miljonit eurot; ning seejärel, tänavu 8. juunil saab teatavaks, et soomlaste puidutööstushiid Metsä Group soovib hiljemalt 2017. aasta alguses hakata Eestisse ehitama täiesti uut, 50 miljonit eurot maksvat vineeritehast.
Metsä ehitab uue tehase
Tehas loodetakse tööle saada järgmise aasta lõpus. Teist sama palju on kontsernil kavas investeerida Soomes.
Kuhu täpselt uus vineeritehas tuleb, ei ole veel päris kindel, kõige enam on räägitud Pärnu maakonnast. Küll on aga selge, et tegu on Metsä n-ö teise tulemisega Eesti turule, sest paari aasta eest otsustati kontserni siinsele saetööstusele kriips peale tõmmata.
Põhjus selleks uueks tulemiseks on ka arusaadav – kontsern näeb põhilise turuna Euroopat, kus nõudlus vineertoodete järele on selges kasvutrendis, ning Eestis asuv tehas on selle turu suhtes logistiliselt selgelt paremas asukohas. Lisaks jagub Eestimaa metsades ka kasepuitu, vineeritööstuse toorainet, kuigi Metsä Groupi juhtkond on teatanud, et vähemalt esialgu tuleb peamine Eesti vineeritehase toorainevoog siiski Soomest.
Tooraine varumiseks on kontsernil tegelikult Eestis juba olemas just sellele tegevusele spetsialiseerunud AS Metsä Forest Eesti. Eesti kasuks räägib ka asjaolu, et siin jagub kvalifitseeritud või potentsiaalselt väljaõppimisvalmis tööjõudu, kusjuures siiski mõnevõrra odavamat tööjõudu kui Põhjamaades.
UPM soovib olla efektiivsem
UPM Kymmene Otepää vineeritehas on siinmail tegutsenud küll juba 15 aastat, ent investeeringuvajadus ja ka -valmidus on ettevõttel jätkuvalt olemas. Viimane suurem tootmisseadmete uuendamine oli tehases 2008. aastal. Toodangus moodustab lõviosa konstruktsioonivineer ning vineer transpordivahendite tootjatele ja mööbitööstusele. Tehase klientide hulgas on aga ka laevaehitajad, autotööstus, ehitusraketiste tootjad, Otepääl toodetud vineeri kasutatakse interjöörilahenduste, mööbli, pakendite jm valmistamiseks.
Investeeringu tulemusena suureneb tootmises pealistatud ja töödeldud vineeri osakaal, millega luuakse toodangule juurde lisandväärtust. Sääraselt töödeldud vineeri eest saab müües kõrgemat hinda küsida. Oluline rahapaigutuse mõte aga peitub tootmise energiatõhususe parandamises. Nimelt kasutatakse küll kõik tootmisjäätmed juba ka praegu kütteks ära, ent ikkagi kulutab tehas suhteliselt palju raha soojusenergia tootmisele, sest osa energiast tuleb toota õliküttega.
UPM Kymmene Otepää juhataja Ando Jukk selgitab, et investeeringuplaane tehes saadi kohe aru, et kui teha uus katlamaja, siis selleks vajaminev suur investeering tasub ennast paremini ära suurema tootmisvõimsuse kaudu. On ju nafta hind ja sellega seotult õli hind praegu suhteliselt madalad, tasuvust otsib aga ettevõte ikka põhitoodangu tootmise ja müügi kaudu.
“Investeeringu eesmärk on lihtne. Olla efektiivsem,” kinnitab Jukk.
Praegu käib Otepääl seadmete paigaldamine ning septembri lõpuks peavad uued liinid tööle hakkama. Kogu ettevõtte projekti rahastamine toimub ettevõtte kasumitagavara investeerimise kaudu omavahenditest.
Spoonist valmib vineer
OÜ Kohila Vineer laieneb jõudsalt n-ö vana tehase vundamendile. Ehitusega alustati läinud aasta augustis, valmis peaks kõik saama käesoleva aasta lõpuks. Investeeringuga laiendatakse jõudsalt tootmist, selleks ehitatakse juurde uus tootmishoone ning paigaldatakse sinna uued seadmed, lisaks rekonstrueeritakse katlamaja ja rajatakse ka vastsed kontoriruumid. Hooneid hakatakse kütma oma tootmisjäätmete baasil.
Kohila Vineeri juhatuse liige Andres Laht ütleb, et emafirma strateegiline eesmärk on kasvatada tootmismahtu Balti riikides ning Eesti on selle saavutamiseks just hea ja loogiline paik, sest siin on soodne ärikeskkond ja stabiilne poliitiline olukord. Kõik see omakorda loob võimaluse pikaajaliseks koostööks mitmes valdkonnas nagu näiteks metsanduses, usub Laht.
“Siiani oleme tootnud spooni, mida on edasi töödeldud meie emaettevõtte teistes tehastes. Investeeringu eesmärk on väärindada kohalikku ressurssi veelgi ning toota spoonist vineeri,” selgitab Laht.
Andres Laht märgib, et uue tootmishoone ehituses kasutatakse päris palju puitkonstruktsioone. Need näevad esteetiliselt kenad välja ja on ka raudbetoonist tulekindlamad, leiab Laht. Ta toob näiteks mõne aasta taguse tulekahju emaettevõtte Läti tehases. Tules oli 500 m², aga taastada tuli hiljem 10 000 m², sest betoon sai kuumuses lihtsalt sedavõrd palju kahjustada.
“Lisaks soovime propageerida puidu kasutamist ka tootmishoonete ehitamises,” ütleb Laht. “Puit on ehitusmaterjalina esteetiline ja vastupidav. Seda teadmist on tarvis ka arhitektide ja projekteerijate teadvusse juurutada.”
Andres Laht leiab, et Balti riigid võiksid edaspidi rohkem panustada ühistesse äridesse. Kõige suurema riskina toob ta välja asjaolu, et laienemisaltidel ettevõtetel napib selleks kvalifitseeritud tööjõudu. Nii on ka Kohila Vineer sunnitud kõik praegu tööle võetavad liinioperaatorid kohapeal välja õpetama.
Mullu augustis nurgakivipanekul ütles Kohila vallavanem Heiki Hepner, et uute töökohtade lisandumine valda moodustab ainult ühe osa sellest, mille pärast rõõmu tunda.
Olulisemgi on tema sõnul see, et Kohila Vineer on sotsiaalse näoga ettevõte, mis toetab Kohila valla ja inimeste ettevõtmisi.