Võib liialdamata öelda, et Eesti vineeritootmisse paigutatakse jõuliselt kapitali. Või kuidas teisiti nimetada olukorda, kui kõigepealt teatab siinmail juba aastaid tegutsenud soomlaste UPM Kymmene Otepää, et paigutab tootmise laiendamise ja tõhustamise hüvanguks 40 miljonit eurot; siis otsustab lätlaste Latvijas Finieris, et rahastab 2011. aastal pankrotipesast ostetud Kohila Vineeri laiendamisse 60 miljonit eurot; ning seejärel, tänavu 8. juunil saab teatavaks, et soomlaste puidutööstushiid Metsä Group soovib hiljemalt 2017. aasta alguses hakata Eestisse ehitama täiesti uut, 50 miljonit eurot maksvat vineeritehast.

Metsä ehitab uue tehase

Tehas loodetakse tööle saada järgmise aasta lõpus. Teist sama palju on kontsernil kavas investeerida Soomes.

Kuhu täpselt uus vineeritehas tuleb, ei ole veel päris kindel, kõige enam on räägitud Pärnu maakonnast. Küll on aga selge, et tegu on Metsä n-ö teise tulemisega Eesti turule, sest paari aasta eest otsustati kontserni siinsele saetööstusele kriips peale tõmmata.

Põhjus selleks uueks tulemiseks on ka arusaadav – kontsern näeb põhilise turuna Euroopat, kus nõudlus vineertoodete järele on selges kasvutrendis, ning Eestis asuv tehas on selle turu suhtes logistiliselt selgelt paremas asukohas. Lisaks jagub Eestimaa metsades ka kasepuitu, vineeritööstuse toorainet, kuigi Metsä Groupi juhtkond on teatanud, et vähemalt esialgu tuleb peamine Eesti vineeritehase toorainevoog siiski Soomest.

Tooraine varumiseks on kontsernil tegelikult Eestis juba olemas just sellele tegevusele spetsialiseerunud AS Metsä Forest Eesti. Eesti kasuks räägib ka asjaolu, et siin jagub kvalifitseeritud või potentsiaalselt väljaõppimisvalmis tööjõudu, kusjuures siiski mõnevõrra odavamat tööjõudu kui Põhjamaades.

UPM soovib olla efektiivsem

UPM Kymmene Otepää vineeritehas on siinmail tegutsenud küll juba 15 aastat, ent investeeringuvajadus ja ka -valmidus on ettevõttel jätkuvalt olemas. Viimane suurem tootmisseadmete uuendamine oli tehases 2008. aastal. Toodangus moodustab lõviosa konstruktsioonivineer ning vineer transpordivahendite tootjatele ja mööbitööstusele. Tehase klientide hulgas on aga ka laevaehitajad, autotööstus, ehitusraketiste tootjad, Otepääl toodetud vineeri kasutatakse interjöörilahenduste, mööbli, pakendite jm valmistamiseks.

Investeeringu tulemusena suureneb tootmises pealistatud ja töödeldud vineeri osakaal, millega luuakse toodangule juurde lisandväärtust. Sääraselt töödeldud vineeri eest saab müües kõrgemat hinda küsida. Oluline rahapaigutuse mõte aga peitub tootmise energiatõhususe parandamises. Nimelt kasutatakse küll kõik tootmisjäätmed juba ka praegu kütteks ära, ent ikkagi kulutab tehas suhteliselt palju raha soojusenergia tootmisele, sest osa energiast tuleb toota õliküttega.

UPM Kymmene Otepää juhataja Ando Jukk selgitab, et investeeringuplaane tehes saadi kohe aru, et kui teha uus katlamaja, siis selleks vajaminev suur investeering tasub ennast paremini ära suurema tootmisvõimsuse kaudu. On ju nafta hind ja sellega seotult õli hind praegu suhteliselt madalad, tasuvust otsib aga ettevõte ikka põhitoodangu tootmise ja müügi kaudu.

“Investeeringu eesmärk on lihtne. Olla efektiivsem,” kinnitab Jukk.

Praegu käib Otepääl seadmete paigaldamine ning septembri lõpuks peavad uued liinid tööle hakkama. Kogu ettevõtte projekti rahastamine toimub ettevõtte kasumitagavara investeerimise kaudu omavahenditest.

Spoonist valmib vineer

Investeeringu eesmärk on väärindada kohalikku ressurssi veelgi ning toota spoonist vineeri.
Andres Laht

OÜ Kohila Vineer laieneb jõudsalt n-ö vana tehase vundamendile. Ehitusega alustati läinud aasta augustis, valmis peaks kõik saama käesoleva aasta lõpuks. Investeeringuga laiendatakse jõudsalt tootmist, selleks ehitatakse juurde uus tootmishoone ning paigaldatakse sinna uued seadmed, lisaks rekonstrueeritakse katlamaja ja rajatakse ka vastsed kontoriruumid. Hooneid hakatakse kütma oma tootmisjäätmete baasil.

Kohila Vineeri juhatuse liige Andres Laht ütleb, et emafirma strateegiline eesmärk on kasvatada tootmismahtu Balti riikides ning Eesti on selle saavutamiseks just hea ja loogiline paik, sest siin on soodne ärikeskkond ja stabiilne poliitiline olukord. Kõik see omakorda loob võimaluse pikaajaliseks koostööks mitmes valdkonnas nagu näiteks metsanduses, usub Laht.

“Siiani oleme tootnud spooni, mida on edasi töödeldud meie emaettevõtte teistes tehastes. Investeeringu eesmärk on väärindada kohalikku ressurssi veelgi ning toota spoonist vineeri,” selgitab Laht.

Andres Laht märgib, et uue tootmishoone ehituses kasutatakse päris palju puitkonstruktsioone. Need näevad esteetiliselt kenad välja ja on ka raudbetoonist tulekindlamad, leiab Laht. Ta toob näiteks mõne aasta taguse tulekahju emaettevõtte Läti tehases. Tules oli 500 m², aga taastada tuli hiljem 10 000 m², sest betoon sai kuumuses lihtsalt sedavõrd palju kahjustada.

“Lisaks soovime propageerida puidu kasutamist ka tootmishoonete ehitamises,” ütleb Laht. “Puit on ehitusmaterjalina esteetiline ja vastupidav. Seda teadmist on tarvis ka arhitektide ja projekteerijate teadvusse juurutada.”

Andres Laht leiab, et Balti riigid võiksid edaspidi rohkem panustada ühistesse äridesse. Kõige suurema riskina toob ta välja asjaolu, et laienemisaltidel ettevõtetel napib selleks kvalifitseeritud tööjõudu. Nii on ka Kohila Vineer sunnitud kõik praegu tööle võetavad liinioperaatorid kohapeal välja õpetama.

Mullu augustis nurgakivipanekul ütles Kohila vallavanem Heiki Hepner, et uute töökohtade lisandumine valda moodustab ainult ühe osa sellest, mille pärast rõõmu tunda.

Olulisemgi on tema sõnul see, et Kohila Vineer on sotsiaalse näoga ettevõte, mis toetab Kohila valla ja inimeste ettevõtmisi.

PANE TÄHELE

Allikas: Metsaleht
Kolm suurt vineeritehast Eestis

Latvijas Finieris Group / OÜ Kohila Vineer – 60 mln €

2011. aastal osteti Kohila tehas Baltic Panel Groupi pankrotivarana.
Kohilasse ehitatakse uus tehas (alustab tööd aasta lõpus), lisaks laohooned ja kontor kogupinnaga 18 000 m².
Seoses rahapaigutusega lisandub Kohila Vineeris 80 töökohta (praegu 150).
Tootmisüksused Lätis, Leedus, Eestis ja Soomes, müügiesindused 12 riigis.
Kontserni käive 2015 – 196,5 mln € (2014 – 194,6 mln €), OÜ Kohila Vineer 2015 käive – 10,32 mln € (2014 – 11,06 mln €).
OÜ Kohila Vineer kasum 2015 – 12 000 € (2014 – 170 000 €).
Investeeringud 2015 – 42,3 mln €, senised investeeringud Eestis (2011–2015) – 80 mln €.
Kontsern annab tööd kokku ca 2000 inimesele.
Kontserni tootmismaht 2015 – ca 275 000 m³.
Tehas kasutab valdavalt Eesti toorainet, aastane kasepakuvajadus 120 000 tm.

Metsä Group – 50 mln €

Kontserni puidutööstusega tegelev divisjon kannab nime Metsä Wood.
Eestisse rajatakse vineeritehas, mis kasutab Soome toorainet.
Uues tehases saab tööd 200 inimest, kes palgatakse Eestist.
Kontsernil on esindused 30 riigis, tootmisüksused seitsmes riigis.
Käive 2015 – 5,02 mld € (2014 – 4,97 mld €), Metsä Wood 0,9 mln €.
Kasum 2015 – 537 mln € (2014 – 418 mln €).
Investeeringud 2015 – 491,6 mln € (2014 – 143 mln €).
Kokku annab kontsern tööd 9600 inimesele.
Kontserni tootmismaht 2015 – ca 300 000 m³.
Kasutab tootmises 84% ulatuses sertifitseeritud puitu.
Eestis üks tütarfirma, puiduvarumisega tegelev OÜ Metsä Forest Eesti.

OÜ UPM-Kymmene Otepää – 40 mln €

UPM kontserni Eesti vineeritootmisüksus, mis loodi siia 2000. aastal.
Investeeringu abil soetatakse uusi tootmisseadmeid, ehitatakse puiduküttel katlamaja, parandatakse töötajate olmetingimusi.
Tootmispinda hakkab uuenduskuuri järel olema 8000 m².
Rahapaigutuse tulemusena luuakse tehasesse 40 uut töökohta, tootmismaht suureneb 90 000 m³ aastas.
UPMil on vineeritehased Soomes, Eestis ja Venemaal (kokku seitse vineeritehast), üldse on grupil tootmisüksused 13 riigis.
45% kontserni käibest annab paberitööstus, vineeritootmise osakaal müügitulus on 4% (2015 – 439 mln €).
Käive 2015 – 10,14 mld € (2014 – 9,8 mld €).
Kasum 2015 – 1,16 mld € (2014 – 895 mln €).
Investeeringud 2015 – 680 mln €.
Kontsernis töötab kokku 19 600 inimest, UPM Kymmene Otepää annab tööd 175 inimesele.
Tootmismaht 2015 – ca 50 000 m³, kontsernis kokku 975 000 m³ parketti ja vineeri aastas.

TASUB TEADA

Allikas: Eesti Mets
Vineeril palju kasutusalasid

Vineeri kasutusvaldkonnad:

ehituses – siseviimistlus, seinad, laed, põrandad, aknalauad, katusealused, trepiastmed, valamistöödel raketised;
transport – kaubafurgoonide ja konteinerite sisevooderdus, haagiste põrandad;
mööblitööstus – eri kujuga mööblidetailid, mööblikarkassid; kapid, riiulid, lauad, kummutid, garderoobid jne;
liiklusmärgid – Lätis on tehas, mis toodab vineerist liiklusmärke ja reklaamtahvleid;
muusikainstrumendid, laste mänguasjad;
logistika – kaubapakendid, kaubaalused, laoriiulid;
kooritud spooni kasutatakse ka painutatud ja liimitud puitdetailide valmistamiseks, üha rohkem hakkab levima ka spoonist moodustatud paljukihiliste konstruktsioonielementide ehk spoonliimpuidu kasutamine.

Digitaalne maailm jõuab ka puidutööstusesse

Ain Alvela
Rahvusvahelise konsultatsioonifirma Columbus Balti regiooni juht Ivo Suursoo märgib, et tahes-tahtmata ootab ka puidutööstust ees nn digitaalne revolutsioon.

Ettevõtte tegevusvaldkond seisnebki firmadele digitaalsete ärilahenduste pakkumises – need on majandusinfosüsteemid, mis algavad planeerimisega ning lõpevad kasumiaruandega.

Eesti juhtivaid puidufirmasid, sh Kohila Vineeri, Palmakot, Toftanit ja Stora Ensot nõustanud Columbus käsitleb oma tegevuses ka digitaalse revolutsiooni trende ning pakub ettevõtetele välja lahendusi, mis nende äri tulevikus – kiiresti ja pidevalt muutuvates tingimustes – edule aitaksid.

„Innovaatilisi lahendusi on näiteks puidutööstuses vajalik rakendada siis, kui soovitakse kasvatada toodangumahtu, tagada teenuste ja toodete kvaliteet ja klientide rahulolu ning kasvatada kasumlikkust,” kirjeldab Ivo Suursoo. „Mahu kasvatamise ja tootearenduse juures on kõige tulemuslikum rakendada paindliku tootmise metoodikat, nn tööstus 4.0/Industry 4.0 loogikat.”

Kvaliteedi ja tarnekindluse tagamiseks saab tema sõnul kasutusele võtta tarneahela süsteemse planeerimise vahendid, toodangu kvaliteedi osas aga rakendada sensoreid, et jälgida toote karakteristikuid tootmisprotsessi eri etappides.

Kasumlikkuse kasvu peaksid tagama hea ja õige ärianalüütika, näiteks LEAN-tootmise kasutuselevõtt raiskamise vähendamiseks, seadmete integreerimine, droonide kasutamine n-ö kauginspekteerimiseks, materjalikasutuse optimeerimine. Suursoo hinnangul on võimalikud kõik tehnoloogilised uuendused, isesõitvate autodeni välja.

Suursoo selgitab, et kulude haldamine muutub digitaalses maailmas üksjagu tõhusamaks. Nii saab näiteks mugavalt optimeerida investeeringute kasumlikkust, sest tegu on väga konkreetselt mõõdetava suurusega.

Suursoo väidab, et toodangut müües saab (odavamale) hinnale rõhuda veel maksimaalselt viis aastat, seejärel me siin Eestis enam vaevalt suudame pelgalt hinna poolest muu maailmaga konkureerida. Palgatase suureneb järjest ka siinmail, tootmise üldkulud on suured ja Eestis puudub mastaapne masstootmine.

„Digitaalne innovatsioon ehk i-ettevõtlus aitab luua madalama omahinnaga väärtuslikumat toodet,” kinnitab ta. „I-ettevõte omab digitaalse arengu strateegiat, mõõdab ja analüüsib kliendikogemust, integreerib äriprotsessid ühtseks digitaalseks väärtusahelaks, kasutab automaatset tootmisprotsessi ja kõige selle tulemusena võimandab oma konkurentsieelist läbi digitaalse innovatsiooni.”

Suursoo lisab, et sellise ettevõtte töötajatest on saanud innovaatorid, kes suudavad sihikindlalt arendada nii enda kui ka ettevõtte digitaalset võimekust.

Innovatiivse digitaalsesse keskkonda viidud ärijuhtimise olulised osad on andmete kogumine ja analüüs, inovatsioonikanali leidmine, sellest tuleneva potentsiaalse ärikasu hindamine, tegevuse fookuse hoidmine, digilahenduste rakendamine ja juurutamine ning tulemuste kontrollimine.

„Piltlikult öeldes paraneb nähtavus ettevõtte jaoks, mis on eelduseks, et langetada optimaalseid äriotsuseid,” kinnitab Suursoo.

Allikas: Maaleht