Kuigi Eestis ei kasva balsat ega tiiki väljaspool botaanikaaeda, väärib tähelepanu tõik, et oleme siiski läbi ja lõhki puurahvus.
Põhjanaabrite Stora Enso on maailmas olnud viimasel kümnel aastal metsade majandamisel esirinnas – jah, tõepoolest, vaid 5 miljoni elanikuga väike põhjala riik on suutnud enda valgusesse võtta näiteks enamiku Lõuna-Ameerika vihmametsadest. Kuigi Amazonase ökosüsteemi puudutav on delikaatne teema, on tegemist tähelepanuväärse saavutusega, millest head eeskuju võtta.
Soomlaste hiid UPM Kymmene on samuti maailmas suundanäitav. Kuigi firma kodulehel nimetatakse tagasihoidlikult käivitamisel oleva biokütuste tootmise allikaks non-food raw materials (ee mittetoidulised toormaterjalid), on tegu meilgi levinud okaspuudest saadava kõrvalproduktiga tselluloosi tootmisel.
Seega, puit ei võrdu ainult paber ja ehitusmaterjal, vaid ka tulevikuvõimalused. Sedajust teaduse viimaste saavutuste implementeerimisega päriselus.
Uus on taasleitud vana.
Peame väärtustama meie riigi/rahva puiduga seotud oskusi ja traditsioone. Riiklikul tasandil pole meil suurt muud ressurssi kui puit mõnede väärismetallide ja põlevkivi kõrval.
Ärileht kirjutas hiljuti, et puitmajade tootjad suurendavad oma tootmist ja värbavad inimesi vastupidi üldehitusele, kus valitseb mõõn. See on vaid üks võimalus kasutada ära meie rahva puidualaseid teadmisi ja oskusi.
Kuigi Eesti metsamaade pindala on väike ja peale puidu ka muud ekspordimahud riigi igakülgsest väiksusest tingitult vägagi piiratud, ei tule meil kindlasti niipea veel n-ö seina ette spetsialistide koolitamisel, puidutöötlemise tehnoloogiate väljatöötamisel ning metsandusega seotud juhtimisoskuste arendamisel. Rääkimata selle kõige maailma praktikasse viimisest.
Eesti teadmised ja oskused üle maailma.
Keelte oskamine ja suurte regioonide vahel paiknemine on Eesti eeliseks. Asume küll Euroopas, aga samal ajal piisavalt lähedal Vene Föderatsiooni ja endiste liiduvabariikide transiidivõimalustele ning lisaks piisavalt mõjutatud läänepoolkera mentaliteedist ja kultuuriruumist, mis vastava poole maailmaga suhtlemise muudab sujuvaks. Ainuke kaugem paik, millede turuosades end realiseerida on aeganõudvam, et mitte öelda väga keeruline, on Hiina ja India. Sellest asjaolust ei maksa lasta end heidutada – pigem on vaja hoida kätt ärimaailma pulsil ning tajuda tervikut. Kõlab ambitsioonikalt, ent võiksime soomlastelt ja teistelt õppida, oma teadmisi laiendada ning maailma parimaks saada puidutehnoloogiate alal.
Oleme juba päris kaugele tulnud infotehnoloogia, geenitehnoloogia- ja põlevkivivaldkonnas, me visaduse ning ideaalne teaduse tegemise kliima ehk pimedate sügis- ja talveõhtute juures on see vaid aja küsimus, millal jõuame näidata maailmale, mis puust me oleme.
Seni ammutage inspiratsiooni piltidest, mida puidust üle maailma tehtud on.
Allikas: Äripäev (Ehitus), Laur Laanemaa