Äsja toimus Kumus rahvusvaheline puitarhitektuuri konverents, kus kuulutati välja ka puidukasutuse aastapreemiad.
Puit on materjal, millest siinkandis on ehitatud ilmselt aegade algusest, ja ei ole mingit põhjust, miks me ei peaks seda tegema edaspidigi. Passiivmaja poole liikuv ehi-tusmõte õigustab puidukasutust, leitakse uusi võimalusi tehnoloogias ja lahendusi arhitektuuris. Selle edendamiseks korraldaski Eesti Metsa- ja Puidutööstuste Liit projekti Puuinfo kaudu juba seitsmenda konverentsi. Räägiti uuenduslikust puidukasutusest Inglismaal, Venemaal, Eestis ja Soome abil ka Hiinas.
Kuulajate hinnangul tegi sisukaima ettekande Raul Vaiksoo. Pealkirja all „Innovatiivsus või traditsiona-lism? Kas 21. sajandi puitarhitektuur saab riigiti olla omanäoline?” arutles põhjalik ja erudeeritud arhitekt teemal, kas ja kuidas uue aja arhitektuuris säilitada oma nägu, hoides meeles vanu Eesti ja soome-ugri ehitusvorme ja proportsioone. Jutu juurde näitas ta huvitavaid näiteid nii Eestis kui ka Siberi rahvaste juures tudengipõlves ülesmõõdistatud hoonetest, tuues võrdluseks enda projekteeritud objekte, mille loomisel oli ta võtnud aluseks ürgsed hoonetüübid.
See ei tähenda sugugi, et oleks tarvis vana juurde tagasi pöörduda. Vana ehitusviisi ei ole vaja üle võtta, vaid leida nende konstruktsioonis või üldvormis võtteid, mille kaasaega toomine ei mõju sugugi kohatult. Kui järgida näiteks vaid sarikate rütmi, materjalide värvitoone või teatud üldproportsioone, võib tekkida ääretult ajakohane ehitis, millel on samas seletamatut külgetõmmet. Muidugi kehtib see ikka vaid paari-korruseliste hoonete puhul.
Raul Vaiksoo ise on oma ehitistes sellega suurepäraselt hakkama saanud. Näited, mida ta ettekande kõrvale esitles, on vaieldamatult nüüdisaegsed, kuid nende olemuses on äratuntav kas vana rehemaja või aida vorm, ehitusprintsiip või värvitoon. Need ärksad ehitised on vaieldamatult eesti arhitektuur, samal ajal ka moodne arhitektuur. Rahvuslikkus ei kajastu neis läägelt ja maitselagedalt, nagu mõnede teiste püüdluste tulemuseks pahatihti jääb, vaid elegantselt ja veenvalt.
Raske öelda, kui ilusad on need hooned näiteks hiinlase silmale, kuid meie keskkonda sobivad need nagu valatult.
Allikas: Eesti Ekspress (Kodu)